Kenya on Eestlaste
jaoks üks kauge ja segane koht. Minimaalselt ehk teatakse olümpia
mängudelt Kenya jooksjaid, või safari sõite loomade vaatamisega.
Sellele lisaks, et on üks hirmus ja vaene ja näljane paik, kus elu
on vist ikka päris kole. Hr. Kolga ka arvas minu FB lehel, et on
rahutu maa. Ja küsis täpsustust. Kui on küsitud, siis tuleb ka
vastata, ja ka küsijat tänada.
Kenya on üks ilus
maa toredate inimestega, mis aegajalt muutub rahutuks ja hirmu
tekitavaks. Praegu on meil just rahutud ja keerulised ajad. 4.
Märtsil 2013 on valimised. Viimastele valimistele 2007 aasta
detsembris järgnesid rahutused, kodudest põgenemised, vägivald,
vägistamised ja tapmised. Umbes 1 200 tapetut, tuhanded vigastatud,
üle 300 000 riigisisese pagulase, umbes 42 000 kodu, majapidamist,
äri mahapõletatud, lõhutud, tühjaks varastatud. “Kas see kõik
võib korduda?” on iga kenyalase peas vasardav küsimus. Kedagi
pole süüdi mõistetud, kellelegi pole mingit karistust määratud
tuhande kahesaja inimese tapmise eest.
Juba eelmisest
aastast on tunda pinge tõusu, rahutust, närvilisust, ebakindlust.
Septembris streikisid mitu nädalat riigikoolide õpetajad, ja
riiklike kliinikute ja haiglate arstid, ülikooli õppejõud.
Oktoobris streikisid mitu päeva kõik ühistranspordi pakkujad, ja
med õed. Õpetajad on teatanud just uuest streigi plaanist. Kaks
koolide põlengut septembris ja oktoobris nõudsid 5 koolilapse elud
ja paarisaja lapse vara, lisaks kooli hoonetele.
Kui augustis
viiskümmend kuus inimest tapeti Tana jõe piirkonnas, ei olnud see
esialgu midagi erilist – see piirkond on tuntud vägivaldsena ja
relvi omavana juba aasta kümneid. Mu hea sõber Isa Peter lamas seal
näoga asfaldil, püss kuklas palju kordi oodates ja lootes, kuni ta
lihtsalt enam ei suutnud ja palus ennast Nairobisse üle tuua.
Augustikuine tapmine oli, väidetavalt, arusaamatus kanade
siblimisala üle ja enamus tapetuid olid naised ja lapsed. Kui aga
tapmised jätkusid ja tapetute hulgas oli juba politseinike, kes
pidid korda looma, anti asjale poliitiline tiitel. Praeguseks on
tapetud ligi 160 inimest ja maha põletatud ligi 100 majapidamist.
Viimaste tapetute hulgas oli kuue aastane tüdrukuke, kes läks,
ranits seljas jaanuari alguses uue kooliaasta alguse elevuses vara
hommikul kooli poole ja sai kuuli pähe.
Samburud ja Turkanad
on üksteiselt aasta sadu kariloomi varastanud. See on nende
omavaheline suhtlusmeetod. Riik on seda üritanud peatada – tegu on
mitme saja pealiste karjadega, mida vastaseid tapes ära viiakse.
Novembris sai politseirühmitus ülesande hiljuti varastatud lehmad-
kitsed Turkanadelt Samburudele tagasi võta. Turkanad lasid maha 41
politseiniku ja sammusid kariloomadega edasi.
Nairobis
on olnud viimase aasta jooksul viis või kuus granaadi või muu
lõhkeaine plahvatust (enamasti Al Shabab terroristide eest
vedamisel), üle kümne surmaga ja mitmete kümnete vigastatutega.
Novembris sai noortel asjast kõrini ja Eastleigh linnaosas, kus elab
palju Smoaalasi puhkes konflikt Kenya ja Somaalia noorte vahel, mille
käigus sai surma 10 inimest ja mitmed kümned said vigastusi.
Peaaegu unustasin
mainida, et Kenya sisekaitseminister ja sisekaitseaseminister hukkusid
seletamatu helikopteri õnnetuse tagajärjel möödunud aasta keskel.
Mis siis hoiab mind,
vaba inimest, kellele kogu maailm on lahti siin „hirmsas“ kohas
kinni? Sellest juba mõnes järgnevas kirjutises.
This comment has been removed by a blog administrator.
ReplyDelete