Igale täiskasvanud inimesele oma hotellituba

Hiljuti läbis Kenya kaks erinevat gruppi eestlasi. Üks koosnes ainult meestest. Teine grupp koosnes ainult naistest. Umbes kuu ajase vahega sain ka mina nendega kokku ja kuulasin muljeid. Mõlemad olid võimalikult kitsa eelarvega. Siis oli ju otse loomulik, et kui odavas hotellis oli ühene tuba 2,500 shillingut ja kahene tuba 4,500 shillingut, võetakse kõigile grupi liikmetele kahesed toad. Otse loomulik ju. Mitte Kenyas. Rahaline kokkuhoid või turistilt veel viimase naha võtmine ei ole sellel hetkel teemaks. Otse kohe külalistemaja vastuvõtus öeldi, et kaheseid tubasid sama soo esindajatele ei ole lubatud välja anda. Mõnedes hotellides olid isegi selle kohta sildid üleval. 

Seksuaalsus on Kenyas omapärane teema. Kultuuriliselt ei aruta lapsed oma seksuaalsust mitte oma vanemate vaid oma vanavanematega, ja poiste puhul, nende ümberlõikamis rituaalil osalevate hõimu vanematega. Enamusel Kenya rahvastel on poiste ümberlõikamise kultuur. See ei ole vaikselt haiglas, ainult pere sisene rituaal, mis tunduks nii intiimse piirkonna puhul just kui loogilisem. See on avalik, rahvarohke, suurte pidustustega rituaal. Ümberlõikamine ei ole ainult füüsiline rituaal. Ümberlõikamise rituaal annab selle läbi teinud pisile täiskasvanu staatuse, sotsiaalselt ja kultuuriliselt. Selles kultuuriruumis mees, kes pole ümberlõigatud jääb poisi staatusesse, ükskõik kui vana ta ka ealiselt poleks. Ümberlõikamisele kuuluvad poisid vanuses 12 kuni 15 aastat. Nad lähevad otsese lõikuse eel mõneks päevaks kuni nädalaks laagrisse, kus nad õpivad kõike, mis neil on vaja täiskasvanu elus. Nad jäävad laagrisse kuni nende ümberlõikamishaav on paranenud. Selle traditsiooni juurde kuulub lisaks seksuaalkasvatusele ka arusaam meeste kohustustest – kaitsta oma kodu ja pere, kaitsta oma hõimu, ja garateerida pere kasv ja jätkuvus. Viimane punkt tähendab, et mees annab edasi oma teadmised ja kultuuri oma poegadele. Meest, kellel ei ole ühtegi poega, kes võtaks üle teatepulga loetakse väga õnnetuks. Ilmselgelt seksuaalkasvatus, mis Kenya poisid on saanud aastasadu meheikka jõdmiseks on olnud heteroseksuaalne ja polügaamne. Siis on ka loogiline, et homoseksuaalsus on Kenyas seadusevastane ja kultuurivastane. 

Kenya parlament arutab seaduseelnõu vastuvõtmist, mis lisaks homoseksuaalse käitumise illegaalsusele annaks õiguse avalikult kividega surnuks loopida iga välismaalase, kes astub sama soo esindajaga suguühtesse. Ja Kenyalasele samas situatsioonis eluaegse vanglakarsituse. Läänemaailm on juba sarnaselt Uganda homofoobsete seduste vastuvõtmisele juba häält tõstnud. Homoseksuaalsusele vaadatakse Ida Aafrikas kui sisse toodud kultuurile. Selle vastased hääli tunnetatakse ja tunnustatakse kui vabadusvõitlejaid, kui õige Aafrika kultuuri kaitsjaid, sarnaslet omaaegse koloniaalvallutuse vastastele häältele. Aastakümnete tagused kolonjaalvallutajad ja usulised vallutajad on samal ajal olnud ka need, kelle käes Kenya poisid on kannatanud seksuaalkuritegusid. Juba 1992 aastal, kui olin esimest korda Kenyas sain teada, et üks Suur Britannia kultuuritegelane, kes oli Kenyas teatrielu edendamas ja kellega mul omal oli kokkupuuteid, saadeti Kenyast välja, kui tema seksuaalorientatsiooni osas tuli kaebusi. Preestreid on Kenyas saadetud minema sarnaste süüdistuste peale. Erinevalt paljudest läänelikest riikidest, Kenyas ei ole n.ö. kapist välja tulnud avaliku elu tegelasi. Kenyas on Gay and Lesbian Coalition of Kenya, aga selle liikmed ei ilmu kunagi välja oma nägudega, vaid maskides . Mul on üks kauaaegne tutav, Kenyalane, kes on homoseksuaalse orjentatsiooniga. Ta üritab elada eetiliselt korrektset elu ja olla alati sedustega vastavuses. Mis tähendab talle, et ta võib küll olla huvitatud meestest, kuid ta ei tohi kunagi olla seksuaalses suhtes Kenyas. Ta on mõelnud Kenyast lahkumise peale ja pagulusstaatuse taotlemise peale riigis, kus homoseksuaalsus pole kuritegu. 

AP Photo/Ben Curtis

Poliitilised vaatlejad peavad praegusel hetkel selle emotsioone ja vastuolusid ülespuhuva seaduseelnõu lauale toomist pettemanöövriks. Poliitikute lootus oleks just kui, et teema, mis mingil määral puudutab iga Kenya mehe olemust, viib samadel Kenya meestel meelest kui raske neil on praegu tulla toime oma kohustusega pere toita.  Kenyas on palju tähtsamaid probleeme, millele tuleks tähelepanu pöörata – Al Shababi rünnakud, riiklik korruptsioon, Kenya siseste etniliste gruppide marurahvuslus, jätkuv vaesus. On ka neid, kes leiavad, et see uus, peagi seaduslik, karistus – avalikku kividega surnuks loopimist – võiks saada väga head kasutust kõigi valelike poliitikute ning riiki ja rahvast röövivate riigiametnike peal.