Karmid naiste jutud

See on selle nädala vestlus.

Kadri: Head sõbrad, olles naised, kes räägivad oma vahel kõigest, ma loodan, et see teema on lubatud  

Naomi Shaban Kenya Minister for Gender

"Status on the Commission of Women at the UN Headquarters in New York, USA, Gender Minister Naomi Shaban said that the national prevalence of Female Genital Mutilation stands at 27.1 per cent ... "

Lihtne matemaatika ütleb, et meie emade vetlusgruppis, kus on üle 50 aktiivse ema, on neid, kes on selle üleelanud. Ma tahaks proovida ette kujutada, kuidas on see tunne, et elada tänapäeva kõrge lennulist elu kosmopolitaalses Nairobis, omades SEDA osana oma lapespõlvst.

Veronica: Ma tahaks sellest mõelda, kui üleminekuriitusest, mis on olnud aktsepteeritud ja sagedasti ka oodatud ja armastatud kultuuri osa väga paljudes Kenya kultuurides. Seda kuni tänapäeva haridus jõudis nendesse paikadesse ja teadvustas naiste ümberlõikamise ohud.

Moran

Selge, et sellest kultuurist eemal seisvatele inimestele tundum see kohutava, valusana, vastiku ja jõhkrana. Räägin helmeste panemise kultuurist, mis on rändrahvastel (Maasiad ja Samburud). Tüdrukud lõigatakse umber niipea, kui nad on suguküpsed. Moran (noor sõdalane, 15-25 aastane kes on juba ümberlõigatud, aga kellel pole veel õigust abielluda) tähistab, märgistab ja kaunistab oma meelest kõige ilusama tüdruku enda valmistatud helmestega. Sellega muutub see tüdruk kohe kogu küla tüdrukute kadeduse objektiks, sest kõik tüdrukud tahavad saada helmestatud. Ka kõik pered tahavad, et nende tütred saaksid kiiresti helmestatud, sest sellega kaasnevad kingid ka perele ja au ja tunnustus, et nened tütar on ilus. Helmestamine annab moranile õiguse magada selle tüdrukuga, millal iganes ta on lehmakarja ja jahtimse kõrvalt on küla peal käimas. Pere ehitab helmestatud tüdrukule oma hüti, et nende tegusid ei segataks. Moran saabub, lööb oma kohaloleku märgiks onni kõrvale oma oda maha ja jätkab kuni tüdruk jääb rasedaks. Moranil pole kultuuriliselt õigust abielluda veel vähemalt viisteist aastat. Kui seda tüdrukut ei panda kiiresti mehele mõnele vanemale ja juba abielus mehele ja ta rasedus jääb vanematele selle pere emadele (mitmenaise pidamine!) silma, nabivad nad tüdruku kinni ja teevad abordi. Hirmus VALUS, ei kirjelda lähedaltki seda! Ja kuigi see kirjeldatu, samm sammult on teada kõigile rändrahva kogukonna n.ö. täiskasvanud liikmetele, soovib iga tüdruk, et ta saaks helmestatud… ja iga pere, et nende tütart loetaks kauniks ja helmeid väärivaks ...

Kadri: Veronica, kas sa tahad öelda, et abordid on alati olnud nende kultuuride osad?? Kuidas traditsiooniliselt abort tehti?

Veronica:  Kadri see on tõeliselt võigas, ma olen seda näinud ja ei saa seda isegi oma kõige hullemale vaenlasele soovida!!! Meie piirkonnas on üks vana naine, kes noore tüdrukuna sai helmestatud, aga praegu võitleb selle traditsiooni vastu. Ta võtab oma juurde tüdrukud, kes on rasedad ja pole abiellunud ja laseb neil sünnitada ja hoolitseb nende titade eest. Oma tütred helmestas ta ise ära, et ükski moran ei saaks neid kasutada. Helmestama ta pidi, sest see on tüdrukutele ilu ja au sümbol.

Kadri: Selleks on vaja ilmselgelt füüsilist ja emotsionaalset jõudu, et minna edasi, et näha välja nagu kõik muud inimesed. Täna mulle jõudis kohale, et oma igapäeva elus ma kohtun, aja juttu, joon kohvi, räägin tööasju naistega, kellele on ümerlõigatud olemine elu osana. Samas, mina ei näe, ei märka seda kuidagi.  

Veronica: Nendele naistele on see normaalne olek, neil ei ole midagi, kust edasi minna, neil ei ole selles, midagi, mille alla ennast surutuna tunda. Kui just midagi nende mälestusi ei too välja. See vana naine meie külast on lihtsalt üks vana naine. Aga üks kord, kui tal see teema jutuks tuli, ta läks just kui keema, sajatas ja manas neid morane, kes kui kuradid tüdrukute kallal käivad, ja sajatas ja manas kõiki, kes ikka veel tüdrukuid ümber lõikavad ja helmestavad.

Hanna: Ma olen rääkinud naistega, kellel ümberlõigatud olemine on igapäevane katsumus.

Jane: Ma arvan, et see naiste grupp siin on vale demograafia selle teema jaoks. Kadri, siit nende emade hulgast sa ei leia kedagi, kes on ümber lõigatud. Kenyas ju praktiseerivad ümberlõikust enamasti ainult vähe haritud rändrahvad või Somaalased. Ma töötan vabatahtlikuna vaestes piirkondades sünnitusabilisena ja ma näen neid ja nende raskeid ja valulikke sünnitusi.

Wangare Mathai

Kadri: Jah, Jane, ma tean, et see on tavalisem osades piirkondades ja seal, kus on vähem haridust, aga ma olen samas valmis uskuma, et meie hulgas on emasid, kes on üles kasvanud sellistes keskondades. Ma olen veendunud, et on väga edukaid, haritud ja väljapaistvaid naisi, kes tüdrukueas on selle valusa protsetuuri üleelanud. Ja ma olen ka valims uskuma, et ma ehk ma eksin.

Hanna: Ei, Kadri, sa ei eksi, sa ei eksi! Ma käisin heas kesklassi tüdrukute eraalgkoolis, kus käisid lapsed päris haritud ja jõukatest perekondadest. Sellele vaatamata osad mu klassikaaslased ja sõbrannad käisid ümberlõikusel.  See ei ole traditsioon, mis on seotud haridusetsemega. Aga see on teema, millest on paljudel raske rääkida avalikult. See traditsioon on endiselt säilinud, kuna inimeste jaoks on kultuur sageli tähtsam, kui haridus või raha. On ju tohutult informatsiooni, filme, ajalehtedes kirjutatakse, jne!

Vanad austatud gikuiju naised

Christine: Jah, see on oluline kultuuri osa, mitte teadmiste või hariduse puudumine. Mu koduabiline, kes on kahekümne aastane, keskooli lõpetanud noor naine palus mult hiljuti luba võtta mõned päevad puhukust, sest tal on vaja käia ümberlõikusel! Ta on gikuiju. Ta veel seletas, et tema õed käisid õigel ajal, aga kuna ta õppis keskoolis ja kool ei lubanud, siis ta ei saanud seda olulist asja varakult teha. Ta ütles, et ta vanaema lükkab teda tagant ja ta ka ise teab, et ta ei saa muidu mehele. Ükskõik kui palju ma talle ei näidanud artikleid ja materjale, miski ei muutnud ta meelt. Ma ei saa ju teda peatada …

Veronica: Jane, sul pole päris õigus, Central Province naised on seda praktiseerinud aastasadu, ja nemad ei ole rändrahvad, vaid gikuijud! Tänapäeval on seda küll vähem, vist hariduse tõttu, aga naised, kes on sündinud enne 70ndaid on peaaegu kindlasti absoluutelt kõik ümberlõigatud. Põhiliselt, et vähendada seksuaalsust. Samas kõik mehed peavad olema ka tänapäeval ümber lõigatud!

Lillian: Ma ei oskagi täpselt seletada .. Ma kasvasin üles heal järjel, isegi võiks öelda jõukas gikuiju peres. Ja see oli ka põhjuseks, miks mina ja mu õed pidid üle elama selle jäleda teo. Me olime iga üks neljateist aatsased, kui isa poolse vanaema nõudel me pidime ühel hommikul ärkama kell 5 hommikul. Oli tohutult valus, ilma mingi tumestuseta …  See oli üks vana, inetu, kole vanamoor .. Ma ei suudagi kirjeldada … see oli reede hommik aastal 1998. Mul on ikka veel tohutu trauma sellest .. Ma pole kunagi sellest rääkinud …  Seks on valus ja sünnitamine on tohutult valus ja on vaja palju õmblusi …  Ärge rääkigegi, .. see on ikka veel nii ... tüdrukud ka tänapäeval, ka rikastest peredest, ka hea haridusega .. seda loetakse pere au ja hea nime hoidmiseks, traditsiooni järgimiseks, … kuidas seda küll lõpetada…

Martha Karua

Kadri: Hmmm … kõik gikuiju naised, kes on sündinud enne 70ndaid? S.t. Nobeli preemialaureaat Wangare Mathai … Viimaste valimiste ainuke naispresitendi kanditaat Martha Karua … ?

Lillianiga jätkasin vestlus hiljem veel edasi. Lilian on kõrgelt haritud kaunis daam ja kolme lapse ema. Elukutselt on ta kirikuõpetaja. Olles esialgu tundnud ebamugavust sellest teemast üldse rääkida, veel enam, rääkida mitme inimese juuresolekul, tundis ta selle vestluse järel ootamatut vabadust. Ta tahaks nüüd leida võimalust luua avalikku teadlikust, kas raamatu või filmi läbi. 
  ---   ---   ---   ---   ---   ---   ---   ---   ---   ---   ---   ---   ---    ---    ---    ---   ---
Kui oleks üks, kask ehk kolm inimest, kes teostaks sellist vägivalda mõne alaealise tüdruku kallal, mõistetaks nad kohe vangi, igas riigis, k.a. Kenyas. Kuna seda teevad paljud inimesed, paljudele tüdrukutele, loetakse seda normaalseks kultuuriks ...

Valimised on läbi

Möödunud öösel kell pool kaks sai loetud kaksteist miljonit kolmsada tuhat häält ja Uhuru Kenyattal oli umbes 4,000 häält üle 50%.

Kenyalased on hoidnud hinge kinni alates esmaspäeva õhtust, oodates tulemusi. See on olnud pingeline aeg. Biomeetriline isikutuvastamine ei toiminud. Kommunikatsiooni- ja tsentraalsed süsteemid on läbikukkunud. On uuseti alustatud lugemist mõned korrad. On parandatud vigu, näpukaid ja apsakaid. On tegeletud matemaatikaga, paberil ja taskukalkulaatoriga, vaid väikseid uniakuid tehes. Enamus poode, kontoried, valitsusasutusi on olnud kinni terve nädala. “Rahu. Rahu. Rahu.”, on olnud kõigi slogan. Kui üle kellegi huulte hakkab veerema kritiseeriv mõte, pööratakse kiiresti ta poole “Ssss!, kas sa ei mäleta, mis eelmine kord juhtus!” Ja pingeline rahu on jätkunud. Hinnad vähestes lahti olevates poodides on tõusnud 20…30%. Päevatöölised on nädal aega ilma sissetulekuta. 

Huumor ja naljad on leevendanud ootamisvalu. Üks presidendi kanditaatidest, 39 aastane Mohamed Dida on kolme naise mees. Ta oli poliitikas tundmatu nimi, ilmudes esimest korda Kenya ette neli nädalat enne valimisi, kui toimus esimene presitendi kanditaatide debatt. Äkki leidis rahvas lihtsa, humoorika ja julge mehe, kelle lapsed käisid riigikoolis, kes ei suhtunud ellu ja teistesse kandidaatidess üleolevalt, vaid väga lihtsalt ja pragmaatiliselt, kelle inglise keel ei olnud välismaal õppides lihvitud ja kellel polnud skandaale ja poliitilist minevikku, mida kappi peita. Kooliõpetaja, kes tundis, et olles aastaid õpetanud lapsi ja parandanud nede elu, suudab ta seda teha ka riiklikul tasemel. Üllatavalt saavutas ta viienda koha kaheksast kandidaadist. Väidetavalt tekkis tema kodus ärev moment ja vaikiv põrnitsemine, kui tulid tulemused tema valimisjaoskonnast. Nimelt oli tema poolt hääletanud ainult kolm inimest …. Tema perest käis aga hääletamas neli …

Kui valimiskomisjon hakkas väljastama tulemusi rõhutati korduvalt, et need on esialgsed tulemused (provisional results), et kõik võib muutuda, et need ei ole veel lõplikud tulemused. See oli ka millega lohutasid end poliitilised vaatlejad, väites, et nende tavaliselt tugeva toetusega piirkondade hääled pole veel laekunud. Siis sai populaarseks järmine nali. I hear ladies have adopted this reply: "When you say that you love me, is that final or are those just provisional feelings?"

Kolmapäeval hakkas levima kuulujutt, et Valimiskomisjoni serverisse on sisse häkkitud, et see on töökorrast väljas, et sellesse on programeeritud valimistulemuste muutmise koodid. Valimiskomisjon ise teatas, et nad on valimistulemuste kogumiskeskuses läinud üle elektrooniliselt süsteemilt füüsiliste paberite lugemisele. Nädal enne valimisi said keskkooli lõpetajad teada oma lõpueksamite tulemused, need saadetakse tehnoloogia trende järgides sms teatega õpilase koodiga tema mobiilile. Need kaks olulist asja said üheks keerulist õhkkonda kergendavas naljas:

ISA: Poeg, kas sa said oma eksamitulemuste kohta sms-i

POEG: jah, isa, ma sain läinud nädalal

ISA: ahaa! Miks sa mulle ei öelnud kui palju punkte sa kogusid?

POEG: Sest need on ainult esialgsed tulemused ja ei ole väga täpsed

ISA: Poiss, kui mitu punkti said?

POEG: Isa, sa ju tead, et esialgsed tulemused, mis saadetakse elektrooniliselt ei ole usaldatavad, neid saadakse muuta, enne kui nad jõuavad süsteemi

ISA: Sa pole vastanud mu küsimusele, mitu punkti sa said!

POEG: Ma arvan, et keegi häkkis mu mobiili sms-idesse

ISA: Ma küsin sult viimast korda! Ema, too õuest vits!

POEG: Rahu, rahu! Sms-i väitel sain ma kahe, aga preagu on veel liiga vara, et otsustada, isa. Nagu sa tead, need tulemused võivad muutuda ja need kindlasti muutuvad, sest ma olen kindel, et mu tugevamate ainete hinded on sinna veel lisamata

Kui sai selgeks, et üks aastaid poliitikas olnud, tuntud, tark ja tugeva ütlemisega kanditaat Paul Muite saab ainult paar kolm, heal juhul paar sada häält enamuses valimisjaoskondades püüti aidata tema matemaatika oskusi “Muite, võiduks on vaja 50%+ 1 hääl, mitte 1% + 50 häält .....“

Naljad naljadeks, aga mis siis ikkagi tõi Uhurule nii suure toetuse? Raha. Uhuru ja tema kampaani kallas ojadena raha igale poole – lennati kümnestes helikopterigruppides mööda maad ringi, maaliti linnad punaseks tuhadetele mootorrattataksode juhtidele helkivveste ja varustust oses, rentides ja oma brandinguga üle maalides sadasid unikum autosid. Plakateid, T-särke, nokatsmütse ja kuulutustahvleid ja muid tohutiud reklaami pindasid ei hakka ma mainimagi. Teine võidu võti - tegevuse suunatus noortele. Kenya on noore rahvastikuga maa 75% rahvastikust on alla 30 aastased.Uhuru valimiskampaaniad olid peod, kontserdid, muusika ettendused, niisama autode, mootorrataste ja muusikaga mööda linnasid sõitmised; ühesõnaga show business, mis vedas kaasa ja tekitas elevust ja energiat noortes. Veel paar nüanssi. Gikuyu rahvus, kuhu Uhuru kuulub on Kenya kõige suurema rahvaarvuga ning ta võttis oma partneriks Ruto, kes kuulub rahvaste gruppi, millel on grupina koos gikuyudega piisavad numbrid, et saavutada võit. Kenyalased on oma hääletusmudelilt väga lihtsad – hääletatakse oma rahvusest inimeste poolt, seega lihtne matemaatika annad juba ette teada võidu. Uhuru Kenyatta nimi pole mitte kogemata Kenyatta. Ta on Kenya esimese presitendi Jomo Kenyatta neljanda naise esimene poeg, seega prints, kellel on täielik õigus troonile. 

Aga naljasid ja huumorit läheb veel vaja. Kuidas vaadata riigile, mille presidendi lähimad partnerid ja praegu senati ja vallavalitsuse juhtidena valitud mehed on USA poolt välja antud narkojuhtide nimekirjas? Milliseid sanktsioon rakendavad teised riigid Kenya suhtes kui riigi presidendiks ja asepresitendiks pühitsetakse Haagi kohtu poolt inimese vastastes kuritegudes süüdistatavad? Kuidas ühendab Uhuru riigi, kus pooled inimesed ja paljud rahvused hääletasid tema vastu? Mis saab Uhuru põhioponendi Raila väidetest, et tulemused on võltsitud?